22.2.11

Tartu Maraton toimus tänu meile ehk kuidas me pööningut soojustasime

Töömees mu pea kohalt pööningult helistas mulle, et noh, sul kukkus lagi sisse jah?
Mismõttes?!!! Hiilisin vaikselt ühest toast teise, püüdes ära tabada hetke, mil lagi mu lömastab. Esimese hooga ma auku õnneks ei leidnud ning vastasin, et ei kukkunud vist.
Töömees selle peale, et sa teed nalja jah? Temal igal juhul alt valgus paistab.
Mis nalja? Ma lootsin südamest, et ta teeb ise nalja, sest kohe kuidagi ei tahtnud hakata lage lappima.

Lähemal uurimisel selgus, et töömeeste tegevus oli vannitoa vana lae küljest krohvitüki lahti põrutanud. Kuna meil on seal topeltlagi, sest vahel on ventilatsioonitorud, siis õnneks toast midagi katki ei olnud.

Et mida need mehed meil seal pööningul kondasid? Nad nimelt tulid korteri laepealset tselluvillaga soojustama. Enne aga paigaldasid põrandalaagid, et kui hiljem tekib soov pööning välja ehitada, siis ei tuleks kogu soojustust kokku koguda ning tagasi panna.

Ajastus oli muidugi super - tööd algasid siis, kui päeval näitas termomeeter -20 ning öösel pea 30 külmakraadi. Ennustasin, et kindlasti võtavad nad vana soojustuse maha ja lähevad siis materjali ostma. Kahjuks ma ei eksinud...

Elu soojustamata magamistoas nägi meil välja nii: kaks radiaatorit oli keeratud maksimumi peale (+38) ning ahi oli tulikuum, aga toas õnnestus maksimaalselt saavutada vaid 18 soojakraadi. See oli siis meie tagasihoidlik panus Tartu välistemperatuurile, et Tartu Maraton saaks ikka toimuda.

Pärast kaht nädalat, kui need talve kõige külmemad ilmad läbi hakkasid saama, said ka mehed oma tööga ühele poole. Kui siis läksime enne lõpparve tasumist villa paksust üle mõõtma, selgus, et soojustuskihi paksus oli 10 cm võrra soovitust väiksem! Ma olingi umbes nii arvestanud, ütles villamees. Ja lisas, et uuesti Tartusse tal niipea asja ei ole. Loomulikult me teist osa summast ei maksnud, sest muidu tõenäoliselt me seda meest rohkem ei näe.

Kui nüüd tekkis küsimus, et miks me just sellised venivillemid seda tööd tegema valisime, siis fakt on see, et minu välja saadetud pea kümnele hinnapäringukirjale ei vastanud mitte ükski firma. Nii et soovitus ettevõtlikele – hakake tegelema puhurvillaga, suhelge oma klientidega ning tööst teil juba puudu ei tule.

Ja lõpetuseks, et kas siis on ka nüüd soojem? On-on. Radiaatorid keerasime magamistoas kohe nulli ning vaid ahjusoojast piisab täiesti. Esialgu ei saanud arugi, et miks on olemine teistsugune. Aga siis jõudis pärale, et tuba on soe. Ja soovituseks targematele, kes õpivad teiste vigadest – soojustage ikka soojal ajal!

13.2.11

Totaalne muutumine: elutoa põranda eri





Paraku alati ei lähe nii hästi, et võtad veneaegsed põrandaplaadid üles ning alt tuleb välja saja-aastane laudpõrand. Pigem tuli meil siin Supilinnas välja see, et kõik vana on omadega läbi ning seda tuleb kõvasti putitada.

Labida panid töömehed keset põrandat pärast seda, kui üks neist oli juba poole jalaga naabri juures väljas.

Varsti oli kogu põrand lahti võetud ning meil oli naabriga kahe peale tore korter läbi kahe korruse. Kusjuures, meie elutoa all oli just see tuba, kuhu naaber plaanis lähiajal sisse hakata kolima. Ütleme nii, et kolimine veidi viibis...

Õnneks töömehed tundsid oma ametit ning oskasid talad ära parandada ja põranda tagasi tekitada. Kuigi mul on alati see hirm, et mis siis, kui nad äkki poole töö pealt ära lähevad.

Mina oleks esimese mõttena tahtnud laudpõrandat, kuid Oliver on põhimõtteline puitpõranda vastane, sest väidetavalt kaovad kõik kruvid kohe põrandavahedesse ära. Ja kui kass võtab nõuks toidu suust välja lasta, siis ikka sinna neetud vahedesse.

Seetõttu otsustasime otsida midagi siledat, hästi hooldatavat ning soovitatavalt valget ja läikivat. Kahjuks vanasse pidevalt liikuvasse majja epopõrandat valada ei saa.

Nii jõudsime lõpuks minu jaoks esialgu täiesti vastuvõetamatuna tundunud laminaatparketini. Hind oli soodne, paigaldamine lihtne ning ei ühtegi vahet, kuhu oma logisevaid kruve kaotada.

Kui parkett oli kohal, siis ladusime toanurka prooviks väikese näidise ning lasime testgrupil põranda sobilikkust hinnata. Kiideti heaks.

Nüüd oleme juba poolteist aastat selle põrandaga elanud ning oleme igati rahul. See on kergesti hooldatav ning meie rõõmuks ta isegi läigib.

3.2.11

Ehitasime maja


Samal ajal, kui mina sain endale kõigest uue külmkapi, sai Karl endale terve maja! Ehk et tegime külmkapi pakendist Karlile mängumaja.

Kaunistasin seda kodus leiduvate vahenditega. Põrandale panin Karli toast üle jäänud vaibatüki ning kardinad tegin käekotivoodrist.

Karlile ja tema sõbrale Tormile pakkus majas kõige rohkem huvi kardinate toimimissüsteem. Kinnitasin need seinale takjakrõpsudega ning poiste põhimäng oligi kardinate seinalt rebimine ja tagasipanek.

Päeva lõpuks oli huvi uue maja vastu raugenud ning nagu ikka, sai lõpuks maja endale meie kodu kõige tähtsam nina ehk kass.