26.3.12

Totaalne muutumine: akende eri vol 2 ehk seda tihased ostaksid

Vanarahvatarkus ütleb, et esimene maja ehita vaenlasele, teine sõbrale ja kolmas endale. Akende kohta võib kasutada sama võrdlust. Mina olen oma kahes varasemas kodus aknaid renoveerinud, kuid vastupidiselt vanarahvale kutsusin kolmandal korral siiski appi professionaalid. Miks? Sest see on kohutavalt aeganõudev töö.


Ja minu eelmise kodu akende putitamise frustratsioonist olete te ilmselt juba lugenud.


Ühesõnaga tundus kõige targem mõte jääda oma liistude juurde ning lasta sel korral akende kallale asjatundjad. Veel päris tükk aega tundus professionaalide palkamine hea mõte. Vähemalt seni kuni lepingus kätte jõudnud tähtaeg polnud veel kohal. Kui aeg täis oli, muutusin ma veidi murelikuks, sest välimised aknad olid küll ära viidud, kuid tagasi ei kippunud keegi neid tooma. Rääkimata siis sellest, et oleks hakatud sisemisi korda tegema.

Esialgu töömeeste telefon vähemalt kutsus, siis oli juba välja lülitatud ning sügise lähenedes olin ma juba väga seda meelt, et tooge vähemalt aknad tagasi, küll me siis edasi vaatame. Õnneks siiski vahetult enne külmade saabumist ning neli kuud pärast lepingus ette nähtud tähtaega saime tagasi nii välimised aknad, kui tehti korda ka sisemised.

Mis siis nüüd sellest loost õppida? Loomulikult tuleb sõlmida leping, mida me ka tegime, kuid lisaks tuleb juurde kirjutada korralikud leppetrahvid hilinetud kuude eest. Et millegagi seda paanitsemist kompenseerida.

Sellega aga ei olnud meie aknasaaga veel kaugeltki läbi. Sügisel vaatasime lapsega heldinult, kuidas tihased käisid meie aknale koputamas. Läks veel mitu head päeva, enne kui mulle pärale jõudis, et tihased mitte ei käi meie uusi kauneid aknaid imetlemas, vaid värsket kitti näksimas.

Lähemal vaatlusel näete "pärast" piltidel, et meil on nüüd välise kitikihi ees papist linnukaitsmed, mis on meid teeninud terve talve. Kevadel tuleb paar akent aga väljast uuesti ära kittida.

12.3.12

Pulmaeri: moodne abielusõrmus ei olegi kullast!

Kui vanasti oli asi lihtne, et abielusõrmus oli kullast ja kollane, siis tänapäeval on valikuid tunduvalt rohkem. Me jõudsime kohe ühisele arusaamale, et kollast sõrmust me ei taha ning praakisime valge kulla välja  seepärast, et ta on üsnagi pehme ning seetõttu mitte kõige vastupidavam.


Jäid järele hõbe, teras, pallaadium ja titaan (nii juhtub, kui abielluda keemikuga :). Hõbe tundus liiga tavaline, teras liialt läikiv ning pallaadiumist sõrmuse suutsin ma siit Tartust leida vaid ühest poest. Nii kitseneski valik titaani peale. Titaanist abielusõrmuste komplekte saab osta kasvõi otse Internetist, kuid ma võtsin endale pähe, et minu sõrmuse sees peaks olema sõrmuselaiune kivi, mis viis valikuvõimalused sujuvalt nullini.

Õnneks leidsin Internetist sõrmuse- meister Allan Maripuu, kes titaansõrmuseid ka tellimise peale valmistab. Kahjuks tegutseb ta Tallinnas ja meil polnud järgneva poole aasta jooksul pealinna asja. Õnneks oli ta nii vastutulelik ja tuli meile ise külla ning võttis näidised kaasa. Piltidel ongi näha titaanist sõrmusetoorikud ning ka kivi (2,7 x 2,7 mm), mis leidis koha minu sõrmuses.

Ja kui te nüüd arvate, et see eritellimus läks väga kalliks, siis eksite, sest kokkuvõttes tasusime me vähem kui oleks maksnud poe kuldsõrmuste eest. Et kuidas on see võimalik? Aga seepärast, et titaani ei peeta väärtmetalliks ja käsitöö ei maksa Eestis ülemäära palju.

Meie igaljuhul oleme tulemusega väga rahul ning võime uhkusega mõelda, et täpselt selliseid sõrmuseid kellelgi teisel ei ole.

11.3.12

Tere taas!

Nii, esmalt pean endale terve hunniku tuhka pähe raputama ning vabandama ette ja taha, et kuna on olnud nii kohutavalt kiire, siis pole ma siia blogisse üldse kirjutama jõudnud. Püüan ennast siis nüüd jõudu mööda parandada.

Me pole siiski niisama lasknud ajal mööda voolata, vaid oleme vahepeal valmis saanud sauna! Oi, see meeldib mulle väga ja kibelen juba sellest kirjutama. Samas olen ma sügisel suure suuga välja lubanud rea pulmadega seotud lugusid. Nüüd ongi see koht, kus pulmalugudehuvilised peaks käed puusa ajama ja ütlema, et kui juba lubatud sai, siis olgu lood ka olla. Või kui erilist huvi ei ole, siis lähen taas remonditeemade peale tagasi.