16.11.09

Ajutine köök

Kuna töömehed said oma tööga üllatuslikult ruttu valmis, siis tuli ka meie kolimine päevakorda tükk maad planeeritust varem.

Ajutise köögi tegime olemas olevatest vahenditest: 4 meetrit tööpinda, kaks vana kappi elutoast, kõige odavam valge plekkvalamu ning uude kööki planeeritud pliit, ahi ja segisti.
Posted by Picasa

7.11.09

Paneme... katust



Nii kui hakkasid need suuremad rajud, hakkasime meie tegema mida? Õige, katust vahetama. Sest iga veidigi loogikat õppinu teab, et kui on olnud pikk ja soe, kuid päikeseline sügis, siis tuleb samasugune ka hilissügis ning talve algus.

Esialgu võeti kogu katus maha ning kaeti kilega. Ja see kasvukas on tõeliselt lahe! Samas jälle olen hakanud taipama, miks katus hea on - toas on soojem.

Meie vanad vihmarennid olid soodus pinnas metsa kasvuks.

Appi tõttas NORMAALNE mees

Külmade ilmade saabudes kerkis päevakorda ühe katkise aknaklaasi vahetamine.

Helistasin infotelefonile ning sealt anti mulle klaasimisega tegelevate firmade numbrid. Julgesin veidi kahelda, kas Saint Gobain tuleks üht purunenud klaasiga akent parandama, kuid õnneks leidus nende hulgas ka üks lootustandvama nimega ettevõte - aknaabi.

Mees telefonis kuulas mu ära ning ütles: see on ju NII lihtne töö! Lõikad klaasi mõõtu, paned paika ning ongi valmis! IGA MEES saab sellega hakkama.
-No aga äkki siis parandate selle ära?
-Meie tegeleme ikka keerulisemate asjadega nagu pakkettaknad ja nende kinnitused ja... See teie aken pole ju midagi teha.
-Äkki siis teate soovitada mõnda firmat, mis selle töö ära teeks?

Lõpuks andis onu alla ja tuli ise kohale. Võttis kopsud õhku täis ning alustas: "Kui ma oleks NORMAALNE MEES või noh seda et..." Ta vist tahtis öelda, et kui siin elaks mõni normaalne mees, siis oleks see aken juba ammu parandatud.

Sellest hoolimata võttis ta akna kaasa ning juba poole tunni pärast oli ta tehtud tööga tagasi.

Hakkasin talle raha ulatama. Ei, ei, pange raha siia kapi peale, õpetas ta. Suure imestusega panin siis raha kapile. Raha ei anta KUNAGI käest kätte, manitses mees.

27.10.09

Kuidas mitte kardinapuid panna?

Mis sa arvad, kas selle akna kohalt jooksevad juhtmed? Arvasin, et ei jookse. Pärast kuut puurimist läks kaks korda elekter ära ning oli selge, et ma olin eksinud. Rängalt. Sealt jooksis lausa kolm juhet üle.

Egas siis midagi. Tuli katkised juhtmed välja toksida, ära parandada ning kardinapuu kõrgemale panna. Ei soovita seda kodus järele proovida.

Aga kas sa seda tead, mis on üks pauk viis auku? Kahvel.

Põrandate apdeit

Juba tükk aega tagasi kirjutasin sellest, kuidas me püüdsime põrandaid osta, kuid müüjad polnud just kõige asjatundlikumad. Kindlasti vaevab teid küsimus, et mis siis lõpuks sai ning kas elamegi nüüd liivapõrandaga korteris?

Lõpuks saime siis esimese poe nii kaugele, et nad lubasid meile lähipäevil saata hinnapakkumise. Ning mitu korda sai öeldud, et meie tellimus sõltub sellest, kui kiired nad on. Pärast nädalast vaikust läksime ise kohale, et uurida, kas nad on juba midagi teada saanud. Juhataja ise võttis meid vastu ning ütles, et jah, tal on hinnad teada "aga kuna see tuli kallis, mitte et ma ei arvaks, et te ei jõuaks seda maksta", siis polnud ta seda ära saatnud.

Ütlesime, et tahaks ikka hinda ka teada. Veel nädal aega vaikust ning lõpuks saatis ta hinnapakkumise põrandale, mille hind on ka nende kodulehel väljas ning mida me ei küsinud ega soovinud.

Arvake nüüd ära, kas me tellisime firmast Kodupõrand oma kodu põranda?

20.8.09

Iga sepp jäägu oma liistude juurde

Varasemalt on remont olnud minu jaoks üks paras masendusetekitaja, sest
1) see venib nii kohutavalt pikale, kuigi tundub, et töö justkui kogu aeg käib
2) kogu see venitamine võtab masendavalt palju raha
3) kui enam ise ei jaksa, siis tuleb palgata töömehed, kellel peab pidevalt silma peal hoidma, et nad teeks asju õigesti või et nad lihtsalt poole lae paneku pealt jalga ei laseks.

Ka seekord remonti alustades tundus, et masendusest pole pääsu, sest plaanisime enamiku töid ise teha. Lihtsalt odavam oleks tulnud. Siis aga hakkasin arvestama, et mitu kuud meil kui täiesti algajatel pahteldajatel-krohvijatel kogu selle elamise valmis tegemiseks kuluks ning palju raha saaks me sama ajaga oma põhitööd tehes. Otsustasime palgata professionaalid.

Võtsin lahti Kuldse börsi ning trükkisin sisse sõna "krohvimine". Esimene mees, kellele helistasin, leidis, et krohvimine on äärmiselt nüri ja igav töö ning et tal on parematki teha. Järgmine kontaktnumber sisaldas aga juttu "kvaliteetsest krohvimisest", mida mul just hetkel vaja oligi.

Sergei ütles, et tegutseb hetkel ühel teisel objektil, kuid et tema paarimees saaks tulla ja koha üle vaadata. Roma tuligi, viskas pilgu peale ning järgmisel nädalal läks andmiseks.

Ma ei suutnud seda uskuda kui esimese nelja päevaga olid kõik seinad ja laed krohvitud. Kolm päeva puhkust ning järgmise nelja päevaga sai kõik pahteldatud. Ning kolmanda nädala lõpuks oli kõik värvitud. Kuna kõik läks kui lepase reega, siis lasin neil teha veel ka tagumise koridori ning veranda ja kuu ajaga sai kõik valmis! (Sealjuures reedest pühapäevani oli neil alati puhkus).

Senini ei suuda ma oma õnne uskuda. Miks ma küll neid varem polnud kohanud?

Ahjaa, üks miinus oli neil meestel siiski ka - nad kippusid krohvima liiga korralikult. Pidime mitu korda neile selgitama, et pole vaja seinu loodiga sirgu ajada, tegemist ju vana majaga, las olla mõni sein suti kõver ka. Raske südamega panid nad siis loodi käest ära. Hakkama said.

5.8.09

Miks maksta palka mööblile ehk vastust teavad vaid Tallinn ja juhataja (keda ei ole)

Oleme jõudnud oma remondiga põrandateni. Episood põrandapoest:

- Kas teil sellist põrandat on?
- Ei oska öelda. Juhataja teab, aga teda ei ole.
See oli põhivastus igale küsimusele. Mis mõtet on sellist müüjat pidada, kes ise midagi ei tea?

Vastutulelikult printis müüjaneiu välja hinnakirja, et saaksime ise põrandate ja nende hindadega tutvuda.
- Kuidas see põrand välja näeb, mis siin hinnakirjas on?
- Ei tea, pean Tallinnast küsima.
Ning siis selgub, et seda põrandat nad siiski ei müü. Kas poleks mõistlik anda kliendile hinnakiri põrandatest, mis on müügil?

Tulime paari päeva pärast tagasi, aga ikka juhatajat ei ole. Abivalmilt küsis müüjaneiu, et äkki meil on vahepeal mõni küsimus tekkinud. Vastasin, et ikka needsamad, mis ma eelmine kordki küsisin. Aga loomulikult polnud ta vahepeal endale asju selgeks teinud. Mööbel ei peagi teabmis tark olema. Peaasi et on viisakas ja et ilus välja näeb.

Teises poes:
- Kas teil sellist põrandaliistu on?
- Ei oskagi öelda. Uurin Tallinnast järele.
- Kas teil selle põranda näidist ka on?
- Ei ole, aga Tallinnas peaks olema.
Mis mõtet on teha Tartusse poe harukontorit, kui müüjate ainus eesmärk on iga küsimuse peale Tallinna helistada? Ma võin seda ju ise teha.

25.5.09

Totaalne muutumine: kuuri eri

Nagu juba kombeks saanud, siis ei saa me muud moodi, kui ikka kõik vaja maha lammutada...

18.4.09

Miks on praegu hea remonti teha?

Mu naabrimees, kes ka remonti teeb, rääkis et läks tema Bauhofi ja ütles, et ostab oma remondiasjad sealt, kui nad kõva allahindluse teevad. Ning silmagi pilgutamata sai ta 30% alla.

Meil läks pea sama soodsalt ning lisaks anti veel raamat pealekauba.

Lõpuks ometi on klient kuningas ning tema soov on seadus.

Usun, et ega pood ka miinusesse ei jäänud, nii et võib vaid oletada, kui suured on poodide juurdehindlused.

29.3.09

Totaalne muutumine: ahju eri vol 1


Meie uue kodu peaaegu et ainuke vana säilinud asi oli see valge ahi. Olime rõõmsad, hea et niipaljugi alles on. Rõõm oli aga üürike, sest selgus, et just ahju all olev tala on omadega läbi, mistõttu tuleb tala vahetuseks ahi ära lammutada.

Kivid nummerdati ära ning ahi võeti lahti. Sellisel hetkel tuleb ikka hirm peale küll, mis siis, kui näiteks ahjumeister tööst loobub ning seina jääbki auk ning põrandale hunnik valgeid kive?

Seni käis ahju kütmine koridorist. Meie aga otsustasime, et üks küttekolle võiks ka klaasuksega olla ning et seda paremini imetleda saaks, panime selle toa poole.

Ahjumeister ladus uue sisu ning varsti hakkas küttekolle oma endist kuju tagasi võtma. Kuna põrand tõusis ning lagi läks viimistlusega veidi allapoole, siis uus ahi on ühe kivikõrguse võrra madalam.



Puudehoidjaks võtsin puukuurist leitud metallkasti.

20.3.09

Et nüüd siis ametlikult meie oma

Esmaspäeval, 16. märtsil 2009 sai notari juures kõik paberid alla kirjutatud ning nüüd siis võime uues korteris julgelt tegutsema hakata.

Praegu on seal igapäevaselt juba tegevuses kolm töömeest ja esmaspäeval tuleb pottsepp ka.

12.3.09

Anno 2009: mis hinda te hindamisaktis korterile soovite? Selle ka paneme

Läksime panka maaklerilt saadud infoga, et korterile on kehtiv hindamisakt väärtusega 1,45 miljonit krooni. Pank aga tahtis siiski uut, sest suvine hinnang ei ole nende jaoks enam kehtiv.

Selgus, et nüüd on korter väärt kõigest 1,1 miljonit krooni.

Kohe helistas mulle maakler: "Ärge te mingil juhul pangas öelge seda 1,1 miljonit. Küll me seal hindamisaktis selle hinna suuremaks tagasi saame. Kõik ju oleneb sellest, mis tehingutega võrrelda. Ärge selle pärast üldse muretsege."

Muidugi me tahame maksta korteri eest 350 000 krooni rohkem. Muidugi on see meie enda huvides, et saaksime võimalikult suure pangalaenu võtta. Tore, et on veel maaklereid, kes hoolivad.

Kust saab parema protsendiga laenu?

Omast vanast kogemusest julgesin soovitada Nordeat. Sest kui ma kevadel Hansapangas konsultatsioonil käisin, siis oli nõustaja sellise suhtumisega, et minul on panka vaja, mitte neil mind. Ja kui julgesin küsida, et mis saab siis, kui mõni teine pank teeb neist parema pakkumise, "Mismõttes parema?!" läks tädi täiesti endast välja.

Lõppes see nii, et kui mul oli Nordeast laen käes ja korter juba ostetud, siis pooleteise kuu pärast saatis Hansapank mulle meili. Napilt jäid hiljaks.

Aastaga on aga palju muutunud. Nordea kevadisest 0,5-sest marginaalist on saanud 3,3. Laenutaotlusi võetakse vastu soovitavalt digitaalselt. Ning kui sa oled täitnud ära nende ülipõhjaliku digiankeedi, kus pead ära märkima ka selle, palju sul kuus söögi ja joogi peale kulub, ütleb arvuti "system error" ning kaotab su vastused ära. Otsuseid tehakse vaid Tallinnas, mistõttu pole nad kahe nädalaga veel vastuseni jõudnud.

Hansapanga neiu oli seekord väga vastutulelik. Tippis ise kõik vastused Nordea käsitsi täidetud avaldusest arvutisse ning kommenteeris vahepeal, et oi, seda pole meie juba enam viis aastat küsinud. Ütles, et muidu annaks ta vastuse juba homseks, kuid kuna nii palju tööd on ees, siis tõenäoliselt ülehomseks. Nii ka oli ning marginaal oli praeguse aja kohta igati ok.

Lõpuks pärast mitut edasilükkamist saabus ka Nordea vastus. Nad olid kuskilt välja uurinud käendaja koduse aadressi ning uurisid, miks me seda hoopis tagatiseks ei pane. Nende nägemuses võiks miljonikroonise laenu puhul kaaslaenutaotlejateks võtta kogu suguvõsa ning tagatiseks kõik nende kinnisvara.

Jääme siiski Hansapanga ning tänasest siis juba Swedbängi juurde.

Vaidlused lapsevanematega

Kui sa oled endale meelepärase kodu välja vaadanud, siis pead paraku kohe ka oma vanemad sellesse pühendama. Sest praeguses finantskriisis nõuavad pangad, et lisaks ostetavale korterile oleks tagatiseks veel üks maja ning soovitavalt üks kaaslaenutaotleja, kes teenib vähemalt kolm eesti keskmist palka.

Dialoog minu ja tõsiselt mures lapsevanemate vahel, mis kestis umbes poolteist tundi. Täpsustuseks olgu siis öeldud, et laps ise oli terve jutu aja vait. St et ma ei vaielnud oma vanematega.

- Seal pole ju mitte midagi!
- On ju katus, seinad, laed, põrandad, töötavad ahjud, vesi, elekter...
- Ostke ikka maja.
- Meil pole nii palju raha ju.
- Vaatasin just netist, seal on väga head pakkumised.

Pooletunnine paus, kus me kõik koos vaatame kinnisvaraportaalidest, mis maju saab miljoni krooni eest. Saab ühe peaaegu 400ruuduse majakarbi 4 km linnast väljas keset lagedat põldu ning paar 100-ruutmeetrist maja, mis vajavad täielikku ümberehitamist.

- Me tahame elada kesklinnas.
- Aga oma majas on ikka kõik oma. Muidu vaidle nende naabritega...
- Me ei taha käia iga päev autoga tööl. Ning hiljem hakka lapsi autoga tööle ja trenni viima ja tooma. See pole mõistlik.
- Vaatasin netist, seal on ju vastas uus maja, kus üks korter müügis. Kõik juba tehtud, isegi saun sees. Miks te seda ei osta?
- Sest see on uus kivimaja, mis on ehitatud miljööväärtuslikku piirkonda ning mis selle miljöö täiega ära rikub. Kes normaalne inimene kolib majja, mis on värvitud neoonkollaseks ja helesiniseks?
- Aga seal oleks juba kõik valmis.
- No aga selle sisustus näeb välja nagu üks kena Annelinna korter. Meie aga tahame ise planeerida ja sisustada. Just nii nagu meile meeldib.
- Seal on ju nii palju teha!
- Teie ehitasite 10 aastat oma maja. Ma arvan, et meie saame vähema tööga hakkama.
- No mõelge veel.

11.3.09

Sissejuhatus

Ahoi, ristirahvas!

Kõik algas sellest, et plaanisime hakata välja ehitama oma Õnne tänava kodu pöönigut. Siis aga selgus, et meie varsti juba neljaliikmelisele perele see siiski piisavalt ruumi juude too. Nagu naabrid ikka, polnud ka meie omad nõus oma osa pööningust ära müüma ja nii tekkiski põhjendatud küsimus, kuidas edasi?

Vaatasin veidi kinnisvaralehekülgi ning ma ei suutnud seda uskuda - hinnad on põhjas mis põhjas. Kui ma paar aastat tagasi oma Supilinna ubriku ära müüüsin, siis maksis selle ruutmeeter veidi alla 25 000 krooni. Nüüd saab aga sarnase koha kätte vähem kui 10 000-kroonise ruutmeetrihinnaga.

Meie tingimused uuele kodule olid järgmised:
-võimalikult kesklinnas
-pigem vana kui uus
-ei mingit muruniitmist
-kasuks tuleks ülemine korrus, vaade ja veranda
-ja nii palju ruumi, et kahe aasta pärast ei peaks taas kolima hakkama

Järgmistes sissekannetes tulebki juttu sellest, kuidas me leidsime ülaltoodud punktidele vastava koha, kuhu saame vabalt paigutada kõik oma järgneva elu säästud.