Ilmselt on meie kõigi lapsepõlvekodus või siis vanaema juures olnud sellise moega tugitoolid. Eks minulgi, aga nooruses poleks ma küll kunagi osanud selle peale tulla, et oskan nendes veel ilu näha.
Tegelikult oli asi nii, et ma tahtsin osta.ee-st hoopis kahte diivanit, aga mõlemaga tulid kaasa ka tugitoolid. Ja kui nad mul juba olemas olid, oleks olnud lausa patt neid ära visata! Sain nõusse kaks oma sõbrannat, kes lubasid valmis tugitoolidele lahkesti oma kodu pakkuda ja asusingi ametisse.
 |
| Tool, hinnaga 10 senti |
Esmalt oli vaja mööbel töökotta saada ning kui mu sõbrad neid risusid nägid, siis arvasid tõsimeeli, et nüüd olen ma lõplikult nupust nikastanud. Need toolid oleks ju mõistlik kohe prügimäele saata! Aga minul oli vaja vaid karkassi, nii et esialgne seisukord mind liigselt ei morjendanud.
 |
| Kui sind on alati huvitanud küsimus, mis on tugitooli sees, siis palun väga - seal on tavaliselt peidus üks vatitekk, millega on tooli pehmemaks tuunitud ning hulgaliselt vedruotsi, mille vastu ilmselt samuti tekk hästi aitab. |
 |
| Siin on kõrvuti vana ja uus vedrustus |
 |
| Toolijalad, valmis tuunimiseks |
 |
| Lihvitud toolijalad, mis ootavad lakikorda |
 |
| Hakkab juba looma... |
Loomulikult oleks tore uhkustada ja öelda, et ma kõik selle töö ise tegin, kuid tegelikult oli ametis hoopis Aivar
Sohvameistrid OÜst.
Ja ta-daa! Valmis nad ongi! Ma poleks isegi lootnud, et need tugitoolid nii kenad ja mugavad välja tulevad! Kohe tuline kahju on neid ära anda. Nagu oma lapsed...
 |
| Püüa sa siis kodus vaid tugitoolidest pilti teha, kohe on "modell" platsis! |
