Tegin veidi kunsti ka

Seinamaaling sai küll tehtud, kuid valgeid seinu, mida piltidega kaunistada, oli ikka veel palju. Käisin isegi ühes kunstipoes, kuid natüürmordid kohe kuidagi meile ei sobi ning ka hinnaklass 20 ja 30 tuhande vahel tundus kuidagi veidi soolane.

Eks tuli siis jälle ise teha. Oma kunstikaugusest ma juba kirjutasin, kuigi tõele au andes sain ma gümnaasiumis isegi ühe euroliidu kunstikonkursi laureaadiks. Seda tänu sellele, et nad oskasid hinnata moodsat kunsti. Minu pildil oli fotokollaaž Jõgeva vana polikliiniku varemete piltidest. Tegemist oli tõeliselt väärika sammastega majaga, mis lasti lihtsalt ära laguneda ning millest tänaseks pole enam midagi säilinud.

Kunagi ammu juba leidsin ma netist sellise toreda jänkuga pildi. Jänesed on mulle üldse väga südamelähedased, isegi mu logo peal on üks. Mõtlesin, et selline pilt võiks seinal olla küll.

Ostsin lõuendi, tegin jälle jutid ette ja asusin värvima. Oli aru saada, et suvaline seinavärv ei ole ikka mõeldud lõuendile kandmiseks, sest nii nagu ta riidele sai, nii ta ka sinna jäi. Pildi peal värve segada ei saanud. Eks siis segasin värve purgis ning kandsin toone pildile kihtide kaupa.

Lilla värvi segamine mul ei õnnestunud ning seega otsustasin püksikud teha hoopis roosad, mis meeldivadki mulle palju rohkem. Tulemusega jäin ma väga rahule ning pilt leidis koha meie wc seinal.

Nagu selgus, siis saab joonistamisega hakkama ka minusugune võhik. Ei tea, kas peaks nüüd jõuluvanalt tellima molberti ja päris maalimisvärvid?