16.1.11

Joonistasin kapi sisse mõõdupuu

Kuna mulle meeldib statistikat teha ning ka minu lapse- põlvekodus oli kapp, kuhu sai iga aasta pikkusejutt tõmmatud, siis otsustasin Karli vastvalminud seinakapi uksele ühe mõõdupuu teha.

Paari seinamaalinguga on minust saanud juba kogenud joonistaja, nii et vaatasin Jussikese raamatust ära, missuguse linnukese joonistan ning ei viitsinud selle väikese pildi pärast projektorit käima pannagi.

Esialgu sai linnuke tumedam, aga kuna puu tuli nii hele, siis tegin linnule valged täpid peale ja tuunisin ta heledamaks. Võra ei pidanud ka üldse roosa tulema, aga kuna ma ei viitsinud pintslit ära pesta, siis sai see valge asemel roosakas ja nii meeldiski mulle rohkem.

12.1.11

Totaalne muutumine: Karli kapi eri


Meie poja Karli toa nurgas seisis üks vana ahi, mida oli tema asukoha tõttu suhteliselt ebamugav kütta. Kuna mind ei võlunud perspektiiv sellest, et pean kütma viit kütteallikat, siis sai see välja lõhutud.

Ahjukivid leidsid oma uue elu mu sõbranna köögiseinas. Meie aga lasime tekkinud augu kinni ehitada. Roomatt alla ning krohv-pahtel-värv peale.

Umbes pool aastat oli see lihtsalt üks valge nurk, kus asus Karli mänguasjakast. Kuna mingi hetk hakkas tunduma, et väikese õe tulekust pole enam pääsu, aga samas kõik riidekapid on juba täis, siis tuli ruttu valmis ehitada Karli toa riide- ja mänguasjakapp.

Kapiuksed tegi Oliver 15mm vineerist, muu on liimpuidust. Sahtliboksid aga ostis meile juba tuttavast furnituuripoest Tartus Sõbra tänaval. Kõrvalt vaadates kapi ehitamine keeruline ei olnud, kui mitte arvestada seda, et ühe käega tuli pidevalt kinni hoida üht noort asjapulka, kes tahtis pidevalt abiks olla.

Otsustasime, et kuna seinad on isegi kirjud, siis kapi teeme võimalikult tagasihoidliku. Kapp on hästi sügav ja seetõttu mahub sinna päris palju asju. Ta on nii kõrge, et ülemistelt riiulitelt mina asju kätte ei saa, kuid sellest pole midagi, sest sinna on hoiustatud riided, mida läheb vaja alles mõne aja pärast.

Kapil ühtegi linki ei ole. Keskmine uks seisab kõvasti kinni takjapaela ehk siis teibitava krõpsu abil ja seda selleks, et Karl sinna ligi ei pääseks ning iga päev oma riideid põrandale või mänguasjakasti ei sorteeriks.

Tema mängimise tarbeks on tehtud alla suur mänguasjasahtel, mis osutus nii mahukaks, et sinna lähevad sisse kõik tema lelud.

Loomulikult kui kapp valmis sai, siis Karli ei huvitanud karvavõrdki need mänguasjad selles alumises sahtlis. Tema põhimäng oli see, et tõmbas alumise korvi välja, võttis sealt pealmised püksid, siis pani korvi kinni, tõmbas mänguasjasahtli lahti ning pani püksid sinna. Siis jälle sahtel kinni ning uute pükste järele. Õnneks mängis ta seda mängu pärast tagurpidi ka ehk et kõik püksid (koos mõne mänguasjalisandiga) said oma õigesse kohta tagasi.

Mis joonistus see kapiuksel on, saab täpsemalt lugeda SIIT.

10.1.11

Uusaastatervitus!

Esmalt soovin tervitada kõiki selle blogi lugejaid! Suur tänu asjalike kommentaaride ning sündantsoojendavate kirjade eest!

Pidin ära kustutama rubriigi "ostan", sest tänu tähelepanelikele lugejatele olen kõik vajaliku saanud endale soetada. Müügirubriikigi on alles jäänud vaid paar asja ning kauaks enam neidki on.

Uus aasta tuli meie perre igati eriliselt, sest nüüd on meil lisaks suurele pojale ka imetore tütar Teele.

Temaga oli selline kokkulepe, et ta võib sündida siis, kui Oliver on Karli toa suure riidekapi valmis saanud, sest muidu lihtsalt polnud tüdruku garderoobi kuskile valmis panna.

Oliver kruvis vana-aasta õhtul viimased sahtlid kappi ning kui neiu nägi, et vanemad on teleri ees kohad sisse võtnud (järelikult laisklevad niisama), siis asutas end tulekule. Ning 01.01.11 varahommikul koos ilutulestikuga ta tuligi!

Uuest kapist kirjutan aga juba järmises postituses.

Foto autor: Iris Kivisalu