Meie poja Karli toa nurgas seisis üks vana ahi, mida oli tema asukoha tõttu suhteliselt ebamugav kütta. Kuna mind ei võlunud perspektiiv sellest, et pean kütma viit kütteallikat, siis sai see välja lõhutud.
Ahjukivid leidsid oma uue elu mu sõbranna köögiseinas. Meie aga lasime tekkinud augu kinni ehitada. Roomatt alla ning krohv-pahtel-värv peale.
Umbe
s pool aastat oli see lihtsalt üks valge nurk, kus asus Karli 
mänguasjakast. Kuna mingi hetk hakkas tunduma, et väikese õe tulekust pole enam pääsu, aga samas kõik riidekapid on juba täis, siis tuli ruttu valmis ehitada Karli toa riide- ja mänguasjakapp.Kapiuksed teg
i Oliver 15mm vineerist, muu on liimpuidust. Sahtliboksid aga ostis meile juba tuttavast furnituuripoest Tartus Sõbra tänaval. Kõrvalt vaadates kapi ehitamine keeruline ei olnud, kui mitte arvestada seda, et ühe käega tuli pidevalt kinni hoida üht noort asjapulka, kes tahtis pidevalt abiks olla.
Otsustasime, et kuna seinad on isegi kirjud, siis kapi teeme võimalikult tagasihoidliku. Kapp on hästi sügav ja seetõttu mahub sinna päris palju asju. Ta on nii kõrge, et ülemistelt riiulitelt mina asju kätte ei saa, kuid sellest pole midagi, sest sinna on hoiustatud riided, mida läheb vaja alles mõne aja pärast.
Kapil ühtegi linki ei ol
e. Keskmine uks seisab kõvasti kinni takjapaela ehk siis teibitava krõpsu abil ja seda selleks, et Karl sinna ligi ei pääseks ning iga päev oma riideid põrandale või mänguasjakasti ei sorteeriks.Tema mängimise tarbeks on tehtud alla suur mänguasjasahtel, mis osutus nii mahukaks, et sinna lähevad sisse kõik tema lelud.
Loomulikult kui kapp valmis sai, siis Karli ei huvitanud karvavõrdki need mänguasjad selles alumises sahtlis. Tema põhimäng oli see, et tõmbas alumise korvi välja, võttis sealt pealmised püksid, siis pani korvi kinni, tõmbas mänguasjasahtli lahti ning pani püksid sinna. Siis jälle sahtel kinni ning uute pükste järele. Õnneks mängis ta seda mängu pärast tagurpidi ka ehk et kõik püksid (koos mõne mänguasjalisandiga) said oma õigesse kohta tagasi.
Mis joonistus see kapiuksel on, saab täpsemalt lugeda SIIT.
Kas äkki mingit ülevaadet saab, mis töövahendeid sellise kapi tegemiseks vaja on? Eriti huvitab just see osa, et kuidas uksele hingesid paigaldatakse - millega see süvistus tehakse ukse sisse või kuidas see käib?
VastaKustutaJa kuidas sahtlit tehakse? Mis selle jaoks vaja on? Päris põlve otsas teil neid asju vist ei tehta, kas on päris mingi puutööpink või kasutatakse detailide paigalhoidmiseks pitskruvisid või kuidas?
No niiiii tahaks ka sellist kappi endale, mis näeks välja nagu oleks tellitud, aga vot teadmisi napib, et kuidas teha.
Minu suurem laps saab kohe viis ja väiksem kolm ja mulle on seni tundunud, et saame kuidagi hakkama ilma riidekappideta nende tubades. Aga ega tegelikult vist ikka ei saa. Ja jälle sellised geniaalsed ideed teil, mida tahaks kohe julmalt kopeerida! Sahtleid ei ole kunagi üheski majapidamises liiga palju ja oma mänguasjasahtel kulub kahtlemata ära. Aga see mõõdupuu on ikka täiesti vinge: märk jääb igaveseks maha, aga pole lihtsalt mingi pastakakriips uksepiidal. Kas kavatsete ainult sünnipäevamõõdud kirja panna?
VastaKustutaUurisin siis Oliveri käest, et kuidas kapitegu käib. Meil mingit spetsiaalset puutööpinki ei ole. Selliste tööde jaoks on Oliver okupeerinud mu tulevase garderoobi ning tolmutab seal.
VastaKustutaTööriistadest kasutas ta: tikk- ja käsisaagi (detailide lõikamiseks), akutrelli (kruvide ja aukude jaoks), taldlihvijat ja elektrihöövlit (lihvimiseks), loodi, kruvikeerajaid, nurgikut, mõõdulinti.
Uste jaoks kasutatud vineerid lasi ta kohe ostes õigesse mõõtu lõigata, siis pole saepinki vajagi.
Ukse sisse freesis ta hingede augud 35mm läbimõõduga freesiga, mis tal oli akutrelli komplektis.
Sahtlite tegemiseks saab kõik detailid kätte furnituuri poest ja asjadel on paigaldamisõpetused kaasas. Alumise suure sahtli jaoks kasutasime teleskoopsiini. Sahtlite puhul on kõige keerulisem see, et siinid peavad olema üksteisest õigel kaugusel (et sahtlid sujuvalt jookseks) ning kapi piires ei tohi kaugus üle 1 mm varieeruda.
Edele veel niipalju, et tehke aga järele, meie kadedad ei ole. Ning jah, ilmselt teeme vaid sünnipäevakriipsud, muidu äkki ei mahu kõik jutid ära :)
Suur aitäh!
VastaKustuta