Totaalne muutumine: väliskoridori eri

Kui kodu hakkas meil sees juba ilmet võtma, siis väliskoridor oli ikka veel väsinud moega ning vajas hädasti uuenduskuuri.

Tõe huvides olgu lisatud, et nii kole meie koridor alguses välja ei näinud.
Tegemist on juba remondieelse pildiga.

Töömehed asusid tööle ning kui ma ükspäev välisuksest sisse astusin, leidsin ma eest sellise pildi. 

Nendel hetkedel on mul alati kartus, et nii, nüüd on meie trepp ära lammutatud, mehed lasevad kohe jalga ning me ei saa enam kunagi seda treppi tagasi.

Õnneks mehed teadsid, mis nad teevad ning nad nägid vaeva nädalaid. Kui päris aus olla, siis umbes neli korda kauem kui esialgu plaanitud (ning ka arve oli täpselt neli korda suurem).

Remondimehed krohvisid ja pahteldasid seinad ning eemaldasid puhuriga trepilt sinna aastakümnetega lisatud värvikihid. Kui siis lõpuks kõik lihvitud ning värvitud sai, tundus, et ruum on kuidagi kõle ning vajaks veel midagi.

Naabrid olid kohe nõus, kui pakkusin välja, et seinale võiks mingi mustri joonistada. Uurisin netist, mis hinnaga sellist tööd tehakse ning mõistsin kiiresti, et ilmselt tuleb mul see joonistamine endal käsile võtta.

Seinamustri stardikomplekt: šabloon, mõõdulint, pintslid, teibid ja värv

Leidsin ehituspoest kaks šablooni, mis minu arvates oleksid võinud sobida ning küsisin naabrite arvamust. Nemad eelistasid loomulikult seda mustrit, mis mulle vähem meeldis. Siis aga muutsid nad meelt ning sain hakata seinale kandma oma lemmikut.

Kinnitasin šablooni teibiga seina külge ning asusin tegutsema. Kuna värv oli vedel, siis kippus see alguses šablooni ja seina vahele voolama ning esmalt lihtsana tundunud ettevõtmine ei tahtnud õnnestuda. Proovisin värvi pealekandmiseks kasutada ka švammi, kuid see oli liiga poorne ning kuna muster oli väike ja detailirohke, ei sobinud ka see.

Pika proovimise peale jõudsin järeldusele, et kõige paremini töötab peaaegu et kuiv pintsel. Nii võis olla kindel, et värv ei hakka tilkuma ning muster saab korrektne.

Esimesed sadakond detaili läksid raskelt, järgmise sajaga hakkas tekkima vilumus ning viimase saja juures tuli kätte kindlustunne. Nii kui muster valmis sai, oli tunne nagu oleks see seal olnud kogu aja ning nii rõõmustab ta meid seinal tänaseni.

Pitsivahune proovilamp

Kuna esialgu sai mu garderoob eriti printsessilik, siis proovisin, kas minu pulmakleidi tüllist alusseelikust annaks lambi teha. Sai ja veel missuguse! Enam romantilisemat laekaunistust on raske ette kujutada. Muidugi arvestada tuleb sellega, et tegemist on rohkem iluasjaga ning ruumi üldvalgustamiseks selline lamp siiski ei sobi.

Totaalne muutumine: garderoobi eri vol 1

Oi, kus ma ootasin seda aega, et mul oleks terve tuba, kuhu saab eest ära panna kõik riideid ja parasjagu kasutuses mitteolevad asjad. Lausa neli aastat läks selleni.

Garderoobituba enne sissekolimist remondi ajal

Varem kasutas mu mees seda tuba oma töökojana ning seetõttu oli põrand pidevalt saepuruga kaetud. Seinte ääri aga kaunistasid kastid asjadega, mis olid talveks eest ära pandud. Ühel eriti krõbeda külmaga talvel aga seisis selle ruumi seina ääres lausa puuriit, et oleks küttepuud alati käepärast võtta.

Töökoda

Lõpuks aga jõudsime nii kaugele, et asusin sinna tuppa tellima kapisüsteemi. Ega see ei läinudki nii lihtsalt, sest oma innukuses suutsin toa tervelt meetri võrra pikemaks mõõta. Õnneks tuli mööblifirma esindaja mõõte täpsustama ning nii saime mu veale enne õiget aega jaole.

Siis veel paar kuud ootamist ning ühe päevaga panid töömehed riiulid-sahtlid paika. Küll oli ikka hea tunne, kui sai põranda kastidest tühjaks ning iga asja oma paika! Kuigi piltide peal paistavad põhiliselt minu riided, siis tõe huvides tuleb lisada, et nüüdseks on panipaigas koha leidnud ka kogu ülejäänud pere asjad. Rivis on nii talvekombinesoonid ja kelgud kui ka eest ära tõstetud mänguasjakastid.

Ja kui nüüd üdini aus olla, siis sai see kapp nii asju täis, et just eile tellisin ka toa vastasseina sama suured kapid ja riiulid...

Garderoob valmis!

Lastepärane retrolühter kutsub nostalgitsema

Esialgu rippus meil lastetoa laes üks pardiga retrokuppel. Siis nägin täikal müügil sarnast koeraga varianti ning kuidagi ei saanud seda ostmata jätta. Kui minu kogusse tekkis juurde kolmaski sarnane lamp, siis olin jõudnud veendumusele, et nendest peab valmima üks lastepärane retrolühter.

Piltidega kupleid õnnestus mul osta viis tükki ning ühest vanakraamipoest sain lausa mitme kasti jagu valgeid lampe veel juurde. Nii et mul on nüüd väike kuplivaru olemas, juhuks kui lastetoas pallimäng liigsed tuurid üles võtab ja mõni kuppel peaks katki minema.

Mulle on juba pikemat aega meeldinud kangasjuhtmetega lambid ning nii otsustasin kasutada Eestis valmistatud värvilist tekstiiltraati veebipoest kangasjuhe.ee. Sealtsamast ostsin ka seitsme auguga laeroseti ning keraamilised kaablikinnitid juhtmete lakke kinnitamiseks.

Kangasjuhtmed on roseti külge kinnitatud

Juhe tuleb laekinniti vahele kindlalt kinni kruvida

Kuplite paika paneku ajal kasutasime igaks juhuks valgeid tagavarakupleid

Ongi valmis!

Veidi passitamist ja kuplite sättimist ning omanäoline lambisüsteem saigi valmis! Eriti menukaks on see osutunud meie täiskasvanud külaliste hulgas, kes kõik hakkavad meenutama oma lapsepõlve ning seda, missugune kuppel just tema toa laes kunagi rippus.

Totaalne muutumine: magamistoa eri!

Kindlasti mäletate te mu lugu sellest, kuidas me oma kodus vahetult pärast notaritehingu sõlmimist vammi avastasime. See tähendas hulgaliselt lisatööd ning kahjustatud puitosade väljavahetamist. Seni aga pole ma näidanud pilte sellest, kuidas meie magamistoa põrandatalad vahetatud said ning missugune siis magamistuba lõpuks välja nägi.

Esimene pilt sellest toast. Ei tundugi nii hull, sest vamm on kenasti laeplaatide taga ja põrandas peidus.

Kui põrand oli lahti võetud, siis oli meil magamistuba läbi kolme korruse, sest paistis nii alumise naabri tuba kui ka maja katus, sest vahetati ka laetalasid.

Vaade meie magamistoa põrandale alumise naabri toast. Vanad põrandatalad on saanud täienduse uue puidu näol.

Põrandatalad on vahetatud ning põrandat katab kergkruus.

Kuna vahetama pidi ka laetalasid, hoidsid laelaudu ajutised toed.

Ongi talad vahetatud ning lage katab nn must laud. Sellele kinnitasime roomati ning peale läks krohvi- ja värvikiht.

Seinad ja lagi on krohvitud ning vist värvgi juba peal.

Parketipanek on täies hoos.

Tõe huvides pean ma lisama, et selline oli meie magamistuba viis aastat. Nüüd aga troonib see kunagi Mööbliaidast ostetud sisustus minu kursuseõe talus. Kuna tegemist oli ühe suurema toaga, siis nüüd on selle hõivanud meie lapsed. Kuidas aga näeb välja uus lastetuba või missuguse magamistoamööbli ma Inglismaalt tellisin, sellest juba mõnes järgmises loos...

Totaalne muutumine: wc eri!

Nagu tähelepanelikumad lugejad teavad, tegime me algse tualeti asemele koridorikapi. Järelikult uus wc tuli teha kuskile mujale. Selleks sobis hästi kunagine kööginurk. Pidi muidugi piisavalt fantaasiat olema, et uskuda, et sellest khmm peldikust üks korralik wc saab...

Wc seina taha mahutasime hulgaliselt veetorusid

Enne põranda valamist tuli sinna armatuur laduda

Põrand sai valatud

Et sein liiga igav ei tunduks, tegime sinna kaks riiulit ka. Poti kohale aga riputasime minu enda tehtud jänesepildi.

Totaalne muutumine: tugitoolide eri!

Ilmselt on meie kõigi lapsepõlvekodus või siis vanaema juures olnud sellise moega tugitoolid. Eks minulgi, aga nooruses poleks ma küll kunagi osanud selle peale tulla, et oskan nendes veel ilu näha.

Tegelikult oli asi nii, et ma tahtsin osta.ee-st hoopis kahte diivanit, aga mõlemaga tulid kaasa ka tugitoolid. Ja kui nad mul juba olemas olid, oleks olnud lausa patt neid ära visata! Sain nõusse kaks oma sõbrannat, kes lubasid valmis tugitoolidele lahkesti oma kodu pakkuda ja asusingi ametisse.

Tool, hinnaga 10 senti

Esmalt oli vaja mööbel töökotta saada ning kui mu sõbrad neid risusid nägid, siis arvasid tõsimeeli, et nüüd olen ma lõplikult nupust nikastanud. Need toolid oleks ju mõistlik kohe prügimäele saata! Aga minul oli vaja vaid karkassi, nii et esialgne seisukord mind liigselt ei morjendanud.

Kui sind on alati huvitanud küsimus, mis on tugitooli sees, siis palun väga - seal on tavaliselt peidus üks vatitekk, millega on tooli pehmemaks tuunitud ning hulgaliselt vedruotsi, mille vastu ilmselt samuti tekk hästi aitab. 

Siin on kõrvuti vana ja uus vedrustus

Toolijalad, valmis tuunimiseks

Lihvitud toolijalad, mis ootavad lakikorda

Hakkab juba looma...

Loomulikult oleks tore uhkustada ja öelda, et ma kõik selle töö ise tegin, kuid tegelikult oli ametis hoopis Aivar Sohvameistrid OÜst.

Ja ta-daa! Valmis nad ongi! Ma poleks isegi lootnud, et need tugitoolid nii kenad ja mugavad välja tulevad! Kohe tuline kahju on neid ära anda. Nagu oma lapsed...

Püüa sa siis kodus vaid tugitoolidest pilti teha, kohe on "modell" platsis!