hitamistes väike paus ning ma tegelen hoopis pulma korraldamisega. Kui kenasti välja tuleb, siis suve lõpus postitan siia sellest mõned lood ka.
Isutekitajaks aga kirjutan sellest, kuidas ma korraldasin sõbrannale tüdrukuteõhtu ning selle tarbeks muutsin meie veranda romantiliseks buduaariks.
Esmalt tõin (loe: lasin Oliveril tassida) verandale suure kuldse peegli, mis muidu mul täiesti kasutuseta seisab. Peeglilauaks võtsin sealsamas olnud Singeri masina ning katsin
selle lõhnaõlipudelite ja ehetega ning riputasin üles romantilises stiilis riided, mille hulgast pruut sai valida oma õhtuse kostüümi. I-le täpiks olid pojengid, mis täitsid kogu toa mõnusa lillelõhnaga.
Kuigi ega see veranda teab kui suur ei ole, siis oli seal vahepeal korraga lausa kaheksa neidu.
Neile lisaks siis veel peeglilauad, diivan, toolid ja suupistelaud.
Lauast tuli meelde pilti teha aga alles siis, kui suurem osa maitsvast kraamist juba söödud-joodud oli.
Õhtu õnnestus suurepäraselt ning pruut muutus kui imeväel (ja sõbrannade abiga) ülišikiks 50ndate stiilis filmidiivaks. Tema loal panen siia ka ühe ülesvõtte (foto autor: Gabriela Liivamägi).
Pärast läksime botaanikaaeda õhtukangelannast pilte tegema ning siis tuli väike tagasilöök (meie superstiilsesse plaani), sest täiesti juhuslikult sattusime me aeda samal ajal, kui strippar Marco filmis seda videot. Me ei jätnud siiski võimalust kasutamata ja tegime ära ka kohustuslikud stripparipildid. Edasi kulges üritus taas plaanipäraselt ning lõppes romantilises restoranis koos paljude küünalde ning suus sulava tordiga.
Mulle aga hakkas veranda uus sisustus nii meeldima, et jätsingi peegli sinna ni
ng käin käin seal nüüd iga päev pojengilõhna nuusutamas ja päikese- loojangut nautimas. Siin pildi peal poseerin oma uues buduaaris juba homme pooleaastaseks saava printsessiga.Juhin tähelepanu neiu valgele kampsunile, mis on pärit minu garderoobist ja mida mina vaid loetud aastad tagasi, Moskva olümpiamängude ajal, uhkusega kandsin.
