Miks maksta palka mööblile ehk vastust teavad vaid Tallinn ja juhataja (keda ei ole)

Oleme jõudnud oma remondiga põrandateni. Episood põrandapoest:

- Kas teil sellist põrandat on?
- Ei oska öelda. Juhataja teab, aga teda ei ole.
See oli põhivastus igale küsimusele. Mis mõtet on sellist müüjat pidada, kes ise midagi ei tea?

Vastutulelikult printis müüjaneiu välja hinnakirja, et saaksime ise põrandate ja nende hindadega tutvuda.
- Kuidas see põrand välja näeb, mis siin hinnakirjas on?
- Ei tea, pean Tallinnast küsima.
Ning siis selgub, et seda põrandat nad siiski ei müü. Kas poleks mõistlik anda kliendile hinnakiri põrandatest, mis on müügil?

Tulime paari päeva pärast tagasi, aga ikka juhatajat ei ole. Abivalmilt küsis müüjaneiu, et äkki meil on vahepeal mõni küsimus tekkinud. Vastasin, et ikka needsamad, mis ma eelmine kordki küsisin. Aga loomulikult polnud ta vahepeal endale asju selgeks teinud. Mööbel ei peagi teabmis tark olema. Peaasi et on viisakas ja et ilus välja näeb.

Teises poes:
- Kas teil sellist põrandaliistu on?
- Ei oskagi öelda. Uurin Tallinnast järele.
- Kas teil selle põranda näidist ka on?
- Ei ole, aga Tallinnas peaks olema.
Mis mõtet on teha Tartusse poe harukontorit, kui müüjate ainus eesmärk on iga küsimuse peale Tallinna helistada? Ma võin seda ju ise teha.