See on suur vedamine, kui ostad vanasse majja korteri ning siis avastad saepuru- plaatide alt aastakümneid vana, kuid täiesti taastatava põranda. Meiega just nii juhtuski.
Esmalt võtsime puhuriga vanad värvikihid maha. Seejärel kaks päeva lõputuna tundunud lihvimist (see on täiesti uskumatu, kui kõva häält võib teha üks lihvimismasin!) ning saimegi ta kätte!
Lakkisime põranda mattlakiga, kuid ilmselt oleksime pidanud kasutama mõnd tugevamat lakki, s
est viimasel pildil petlikult rahulik kass, suutis sinna siiski kriimud sisse kimada.
Sattusin juhuslikult sellele blogile Internetist vineerlagede kohta infot otsides. Kuna ka endal on praegu totaalne remont käsil (kõik nullist), kuigi tavalises telliskivimajas, siis oli huvitav lugeda ka teiste remonttöödest. Küsiks siinkohal ka ühe küsimuse selle põranda kohta, mis saepuruplaatide alt välja ilmus. Nimelt, kas on teada, kas see laudis oli nö päris põrandalaud või tavaline aluslaud? Küsin, kuna ka enda korteris ilmus põrandapapi alt välja laudis, mis näeb üsna räsitud välja (suured naelad, pruunikaspunase värviga värvitud ja ajalehega üle liimitud). Minu soov oleks see siiski lihvida ja lakkida, kuid elukaaslane ajab vastu. Ilmselt loodan saada siit julgustust/teadmist, et asja tasub ikka ette võtta:)
VastaKustutaMustal laual (ehk siis aluslaual) ning päris põrandalaual on lihtne vahet teha. Esimene on tehtud kõige odavamast oksakohtadega hööveldamata lauast, see on sirgete servadega ja laudade vahel on vahe (kust vahelt tuleb üles kõik saepuru, tuhk vm sodi, mis põranda all on).
VastaKustutaPõrandalaudad on enamasti paksemad ja laiemad ja neil on külje peal sooned, mis neid omavahel koos hoiavad (kuigi pika aja peale võivad lauadade vahele ka vahed kuivada).
Mina soovitaks teha nii, et kõigepealt püüda selgust saada, kummad lauad teil sealt alt välja tulid. Lootust annab see, et nad on üle värvitud (aluslaudu keegi põrandana ei kasuta tavaliselt). Kahtlust aga tekitab see, et kui tegemist on veneaegse kortermajaga, siis vene ajal minu teada laudpõrandad väga moes ei olnud.
Tasub ka vaadata seda, kui laiad need lauad on. Et tulemus kena jääks, peaks nad kindlasti olema laiemad kui 10 cm. 15 cm oleks juba taastamist väärt.
Võiks teha väikese proovilapi. Leotada ajalehed lahti, võtta puhuriga üks osa värvi maha ning väikese käsilihviga see üle lasta (puhuri ja lihvi laenutus ei maksa palju).
Kui tegemist on veidigi laiemate põrandalaudadega, siis tasub see vaev kindlasti ette võtta, sest vana taastatud põrand on iga kodu uhkus. Ei tasu ka heihtuda sellest, kui põrandas on koiauke, sest need jäävad pärast laki all eriti omapärased.
Ükskord me tegime nii, et lihvisime põranda ära osaliselt - nii et näha jäid laikudena kõik eelnevad värvikihid pluss ka puiduosa. Lõpetuseks lakkisime kõik üle ning põrand jäi eriti unikaalne ja lahe!
Jään siis ootama, mis teie põrandast sai :)
Tere,
VastaKustutatahtsin küsida korraks nõu, kui viitsite vastata. Kas enne lihvimismasina kasutamist peab kindlasti kuumapuhuriga põrandalt vana värvi maha võtma? Kiusatus oleks panna kohe lihvimismasin tööle, aga kas nii võib..?
Milline lihvimismasin võiks olla kõige sobivam? Põgus pilk tööriistalaenutustesse ajas mu pisut segadusse..
Aitäh,
D.
kuna see lihvimispaber on suhteliselt kallis, siis pole see mõistlik. sest nii kui selle korraks vastu värvitud põrandat paned, on paber täis ja tuleb uus panna. seepärast tulebki enne suurem sodi kuumapuhuriga eemaldada.
VastaKustutalihvimismasin peaks kindlasti olema koos kogumiskotiga, muidu on kõik kohad tolmu täis (kuigi ega sellest ikka ei pääse).
Aitäh :)
VastaKustutaNõukaajal elasime perega väikelinna korteris mille isa töö poolt sai, terves majas ja ka naabermajas olid igas toas täispuitpõrandad, küll üsna kitsast lauast. üle lakitud paksu inetu oranzika lakiga. täpsemalt kolisime sisse 1985.
VastaKustuta