Kui seni saime öelda, et oleme kõik teinud täpselt nii nagu tahame ning millegi ümber tegemiseks pole vajadust olnud, siis nüüd puurime oma värskeltviimistletud seintesse auke ning võtame üles põrandaid... Selleks, et panna majja
keskküttetorustik ja radiaatorid.Kui me selle korteri ostsime, siis oli siin neli ahju ja pliit. Me saime kohe aru, et meie jõud viiest küttekoldest üle ei käi ning täiskohaga kütjat pole ka plaanis palgata. Seetõttu saidki kaks ahju ja pliit välja lõhutud ning teised kaks ahju uue sisuga varustatud.
Eelmistes elukohtades oli küttemure lahendanud soojuspump ning ilmselt jäime sellele lootma ka nüüd. Tähelepanuta jätsime me aga tõsiasja, et kõik kütteallikata jäänud toad on eraldiseisvad ning kõrgete lagedega tubade puhul pumbasoojus ühest toast teise väga hästi ei levi.
Eelmise erakordselt külma talve elasime üle kahe ahju ja soojuspumbaga ning rohkem polnud vajagi, sest me kõiki tube ei kasutanud. Sel aastal aga hakkasime siis lisavariante kaaluma.
Maaküte langes kohe välja, sest meil pole piisavalt maad ega ka raha. Kohe tuli maha tõmmata gaasiküte, sest ainuüksi gaasitrassiga liitumine oleks maksma läinud 175 000 krooni, m
illele oleks lisandunud kütteruumi projekt, ehitus, korstna täiendamine, torutööd, radiaatorid jms. Ka pelletkütte katelde hind oli päris suur, sest meie maja on üsna mahukas ning sellele hinnale lisandunuks kõik eelpoolmainitud kulud korstnast radiaatoriteni.Jäi järele linna keskküte. Esimese valikuna poleks ma seda võtnud, kuid numbrid panid asja paika. Kuigi kilovati hind on linnal kallim, oleks pelletküttekatla seotamisega seotud kulud võrreldes linnasüstemiga end ära tasunud alles kümne aastaga. Selle aja peale vajaks katel tõenäoliselt mõnd uut väljaminekut. Linnakütte puhul pole ka muret küttematerjali ostmise ega katla puhastamisega.
Eks see talv näitab meile ära, kui suureks võivad küttearved kasvada. Plaan on hoida radiaatoritega ühtlast temperatuuri ning vajadusel/viitsimisel ahjudega juurde kütta. Radiaatoritel on peal ka regulaatorid, millest saame sooja vähemaks keerata, sest riietel garderoobis tõenäoliselt väga külm ei hakka.
Paar radikanalja siis ka: kuulen, kuidas üks töömees hõikab ühest toast teisele: "Kuule, mine vaata, kas ma sain seinast läbi või puurisin juba mööblile augu sisse!" (Mul jättis sel hetkel süda lööke vahele ja püüdsin nuputada, missugune mööblitükk meil nüüd auguline on).
Varsti oli terve tuba kärsahaisu täis,
aga auku ikka seinast läbi polnud. Töömees kirus, et tema aru ei saa, et kuidas see puur juba nii nüriks on läinud. Muidu läheb isegi betoonist libedalt läbi ja nüüd ei saa mingi palgiga hakkama. Jätsidki töö pooleli ja läksid puuri teritama. Pärast nädalavahetust tagasi tulles oli siiski keegi targem neile puidupuuri kaasa andnud. Hea, et nad selle betoonipuuriga maja põlema ei pannud.Kui töömehed pausi tegid, siis võttis Karl radikapanemise üle.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar