Häda ajab kodudisaineri tegutsema

Meie laps on nii vana, et võiks juba vabalt käia. Ometi, ilma tugedeta ta seda veel ei tee. Viimases hädas hakkasingi vaatama, missuguseid abivahendeid pakutakse. Sugulane tõi meile prooviks ühe käimistooli, millega laps ei osanud teha muud, kui et poetas sinna oma mänguasju või pooliku õuna. Siis soovitati käimistuge. Nende häda on aga selles, et need plastmassist aparaadid on värvilised ja paljude lisavidinatega, nii et laps istub sinna kõrvale maha, hakkab nuppe keerama, kuid käimisest huvitatud ei ole.

Siis ütles Oliver, et ta teeb toe ise valmis. Ma olin küll suhteliselt skeptiline, aga nii uskumatu, kui see ka ei tundu, siis läks tal selle valmistamiseks täpselt kaks tundi!

Käimistugi on tehtud meil kodus olnud materjalidest: vineerist ja neljast rattast, millest esimesed sõidavad igas suunas ning tagumised on fikseeritud. Me pole isegi viitsinud seda ära värvida. Ning selleks, et laps toe najale püsti tõuseks, on käsitoe külge läbipaistva kleeplindiga kinnitatud laste suurim huviobjekt ehk mobiiltelefon.

Iseseisvalt pole meie laps veel käima hakanud, kuid uue toega kimab ta suurima heameelega ühest toast teise. Ole vaid mees ja jookse järele. Esialgu ei oska ta veel ise kurvi võtta, nii et pööramisel tuleb teda veidi abistada, kuid muidu on samm juba päris kindlaks läinud.