Suitsuandur on Eestis kohustuslik. Suitsu on nii silmaga näha kui ka lõhnast tunda. Vingugaas ehk süsinikdioksiid (CO) on aga värvitu ja lõhnatu gaas, mis võib õhus levida nii, ilma et meil sellest aimugi oleks.
Vingugaas tekib ahju liiga vajarasel sulgemisel ning sissehingamise korral võib see tugevalt tervist kahjustada ning olla isegi surmav.
Kuna meil on üks ahi magamistoas ning paar korda on hommikul meil mõlemal pea kahtlaselt valutanud, siis otsustasime selle väljamineku teha ning anduri muretseda.
Kütsime ahju ära ning panime kinni nii nagu meile elu aeg on õpetatud ehk siis, kui enam sinist leeki ei paista ning söed veel ahjus hõõguvad. Ei läinud palju aega mööda, kui andur hakkas kõrvulukukustavalt üürgama. Displei näitas, et toas on on 70 ppm'i (70 gaasiosakest miljoni kohta). Mingit lõhna või muud kahtlast toas märgata ei olnud. Kiskusime andurist patareid välja (sest muidu ta vait ei jäänud), õhutasime toa korralikult ära ning selleks korraks oli rahu majas.
Netist leidis Oliver õpetuse, kus õpetati ahju kütmist nii, et "siiber ja kõik õhuavad suletakse täielikult alles siis, kui ka viimased söed on ahjus kindlalt kustunud."
Tavaliselt öeldakse, et kui ahi hilja kinni panna, siis läheb ju soe ka välja. Meie katsetused aga näitasid, et nii see ei ole. Lasimegi siis ahjutäiel täiesti ära põleda ning sulgesime siibri alles siis, kui ahjust enam midagi ei paistnud. Nüüd oleme kütmiskatsetustega jõudnud nii kaugele, et näit tõuseb umbes 10 peale. Ilmselt peame oma ahjumeistriga konsulteerima, mida meil tihendada tuleks, et vingugaasi üldse tuppa ei jõuaks.
Ühesõnaga hea, et jaole saime. Katsetasime andurit ka elutoas tavalise uksega ahju puhul ning seal anduri andmetel gaasi tuppa ei jõudnud.
5.12.10
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Tere!
VastaKustutaOlen Agur Herne tänavalt ja ka juba mõnda aega ahjukütmisega tegelenud. Pole veel vingugaasiga probleemi olnud. Olen peldi alati hõõguvate sütega kinni pannud ja pea ei ole valutama hakanud. Ka meil magatakse ahjuga samas ruumis. Kui olen peldi kinnipanekuga hiljaks jäänud, siis ei ole ka ahi nii kuumaks läinud kui tavaliselt. Seega minu kogemuse järgi väidaks ikka, et ahju peab kinni panema siis kui söed veel hõõguvad. Võibolla on asi ka selles, et mul on plekkahi. Äkki potiahi käitubki teistmoodi. Samas tuleb meelde pottsepa ütlus, et peldile tuleb peene puuriga auk sisse puurida, et kui tekibki vähene vingugaas, siis tõmbab selle ära. Sellele mõeldes, võibolla ongi teil liiga tihe siiber või pelt, võibolla ajaks asja korda imepisike ava. Ma küll ei tea kas minu peldil selline auk või ava on või mitte, aga tõesti tundub süte lõpuni põletamine ja ikkagi õhust co leidmine veider. Mul on teine ahi juba(erinevates elamistes) ja mõlemaga on läinud pelt kinni sinaka madala leegiga sütega ja tulemuseks tulikuum ahi, ei mingit probleemi co-ga. Vähemalt peavalu järgi. Peavalu olen iseenesest kogenud küll, kui mõni salakaval tukk on põlemata jäänud. Nii, et see co teema on tuttav küll.
Parimat!
Ilmselt see meil viga ongi, et kuna siiber on uus, siis ta on väga tihe ning sealt vahelt ükski gaas enam pärast ahju kinnipanekut välja ei pääse. Ta on ka sellise süsteemiga, et pooleldi lahti jätta ei saa. Nii et ilmselt me peaks tüesti väikese augukese sinna puurima ja ilmselt ka ahjuust tihendama.
VastaKustuta