22.2.11

Tartu Maraton toimus tänu meile ehk kuidas me pööningut soojustasime

Töömees mu pea kohalt pööningult helistas mulle, et noh, sul kukkus lagi sisse jah?
Mismõttes?!!! Hiilisin vaikselt ühest toast teise, püüdes ära tabada hetke, mil lagi mu lömastab. Esimese hooga ma auku õnneks ei leidnud ning vastasin, et ei kukkunud vist.
Töömees selle peale, et sa teed nalja jah? Temal igal juhul alt valgus paistab.
Mis nalja? Ma lootsin südamest, et ta teeb ise nalja, sest kohe kuidagi ei tahtnud hakata lage lappima.

Lähemal uurimisel selgus, et töömeeste tegevus oli vannitoa vana lae küljest krohvitüki lahti põrutanud. Kuna meil on seal topeltlagi, sest vahel on ventilatsioonitorud, siis õnneks toast midagi katki ei olnud.

Et mida need mehed meil seal pööningul kondasid? Nad nimelt tulid korteri laepealset tselluvillaga soojustama. Enne aga paigaldasid põrandalaagid, et kui hiljem tekib soov pööning välja ehitada, siis ei tuleks kogu soojustust kokku koguda ning tagasi panna.

Ajastus oli muidugi super - tööd algasid siis, kui päeval näitas termomeeter -20 ning öösel pea 30 külmakraadi. Ennustasin, et kindlasti võtavad nad vana soojustuse maha ja lähevad siis materjali ostma. Kahjuks ma ei eksinud...

Elu soojustamata magamistoas nägi meil välja nii: kaks radiaatorit oli keeratud maksimumi peale (+38) ning ahi oli tulikuum, aga toas õnnestus maksimaalselt saavutada vaid 18 soojakraadi. See oli siis meie tagasihoidlik panus Tartu välistemperatuurile, et Tartu Maraton saaks ikka toimuda.

Pärast kaht nädalat, kui need talve kõige külmemad ilmad läbi hakkasid saama, said ka mehed oma tööga ühele poole. Kui siis läksime enne lõpparve tasumist villa paksust üle mõõtma, selgus, et soojustuskihi paksus oli 10 cm võrra soovitust väiksem! Ma olingi umbes nii arvestanud, ütles villamees. Ja lisas, et uuesti Tartusse tal niipea asja ei ole. Loomulikult me teist osa summast ei maksnud, sest muidu tõenäoliselt me seda meest rohkem ei näe.

Kui nüüd tekkis küsimus, et miks me just sellised venivillemid seda tööd tegema valisime, siis fakt on see, et minu välja saadetud pea kümnele hinnapäringukirjale ei vastanud mitte ükski firma. Nii et soovitus ettevõtlikele – hakake tegelema puhurvillaga, suhelge oma klientidega ning tööst teil juba puudu ei tule.

Ja lõpetuseks, et kas siis on ka nüüd soojem? On-on. Radiaatorid keerasime magamistoas kohe nulli ning vaid ahjusoojast piisab täiesti. Esialgu ei saanud arugi, et miks on olemine teistsugune. Aga siis jõudis pärale, et tuba on soe. Ja soovituseks targematele, kes õpivad teiste vigadest – soojustage ikka soojal ajal!

2 kommentaari:

  1. njahh, mul tuttav ka eelmisel talvel vajas pööningule lisasoojustust ja ka mitte ükski firma ei vastanud! ja mis majanduskriisist nad siis veel räägivad...

    VastaKustuta
  2. Meie majas teostati külma hooaja alguses termomõõtmistöid ja tulemused olid pehmelt öeldes rabavad. No meid endid tegelikult ei üllatanudki niipalju, sest keset tuba istudeski on tunda, kuidas tuuleiilid ümberringi möllavad. Aga keset talve ei hakka midagi ette võtma ka, kütame aga kaminat lisaks, kui liiga külmaks läheb. Küll aga oleme ettenägelikult ehitusfirmat juba aegsasti teavitanud soovist suvel suurem katusesoojustamine ja välivoodrivahetus ette võtta.
    Nüüd jällegi ühe teadmise võrra targem olles hoiataks tulevasi kodusoetajaid, et ostutehinguid tasuks Eesti kliimas teha ikkagi talvel - siis ei õnnestu selliseid rämedaid ehitusvigu naljalt varjata.

    VastaKustuta