28.3.11

Tore tunnustus

Täna hommikul olin meeldivalt üllatunud, kui minu kirjakasti jõudis teade sellest, et olen pälvinud Krentu tunnustuse. Ja seda toredam, et mind kiitis inimene, kelle töid ma ise alati imetlen. Kui ma käin riidepoes, siis ei leia ma sealt endale kunagi midagi põnevat, kuid iga kord kui ma Krentu käsitööblogisse satun, pean kadedusega nentima, et mul oleks kohe hädasti vaja kõiki tema tehtud imeilusaid asju!

Tunnustusega käib kaasas ka kohustus vastata järgmistele küsimustele ning siit mu vastused tulevad:

1. Millal alustasid oma blogiga?
Ma olen bloginud alates 2006. aastast, kuid remondiblogi alustasin 2009. aasta kevadel, kui otsustasime osta endale uue kodu Supilinna.

2. Millest kirjutad oma blogis ja mida kõike see käsitleb?
Siin blogis on jutud põhiliselt sellest, kuidas kahest päris halvas seisus korterist on aegamisi saanud/saamas meie kodu. Olen remondi ajal pidevalt pilti teinud ning kui midagi valmis saab, siis näitan teistele ka. Püüan oma juttudega innustada teisi omasuguseid kodukaunistajaid. Selleks, et teha mõnusat kodu, ei pea üldse väga andekas ega ülemäära rikas olema. Vahel aitab lihtsalt heast ideest.

Minu üllatuseks on blogile tekkinud hulganisti lugejaid ning ma saan lugejakirju konkreetsete ehitusalaste küsimustega. Mina siis kui "suur remondiasjatundja" püüan neile vastata. Tänan ka tähelepanelikke lugejaid, kes vahel on mulle teada andnud, kui kuskil on müügis mõni minu koju sobiv asi. Näiteks just nii sain ma koridori selle kauaigatsetud Estiko retrolambi.

3. Mis teeb sinu blogist erilise võrreldes teistega?
Ma ei tea, kas see blogi nüüd just väga eriline on, aga peamiselt on mulle silma jäänud sisustusblogid, kuhu on kogutud pildid teiste kenadest elamistest. Mina aga kirjutan vaid enda kodu kohta.

Kui keegi teab veel mõnda huvitavat remondiblogi, siis ma oleks väga tänulik, kui viite selle kohta kommentaaridesse jätaksite.

4. Millest sai alguse sinu blogimine?
Kui meie eelmisest kodust sisustusajakirja artiklit tehti, siis pakkusin praeguste piltide juurde kontrastiks jäädvustusi ka sellest, kuidas see korter enne välja nägi. Kahjuks oli loo formaat selline, et vanad pildid sinna ei sobinud. Mulle endale aga meeldib ajakirjades just see, kui on näidatud muutumist, kus lootusetust kohast on tehtud imeilus elamine. Mul oli arvutis sadu remondifotosid ning mõtlesin, et kui nende muudatuste jäädvustamine mulle nii palju huvi pakub, äkki see meeldib teistele ka.

5. Mida tahad oma blogis muuta?
Ma suurt midagi ei muudaks, aga aega võiks kindlasti rohkem olla. Näiteks meie köök on meid teeninud juba poolteist aastat, aga kirjutanud ma sellest ikka veel ei ole! Minu põhiline kirjutamisaeg kulub meie pereelust rääkivale kinnisele blogile, kus püüan kirjutada nii, et ikka nalja ka saaks. Remondiblogi on selle kõrval häbematult tõsine. Pean püüdma ennast parandada, aga samas, mis nalja sa ikka viskad, kui remondimees arvab, et on oma kopsimisega lae sisse augu teinud või päev pärast notaritehingut avastad, et lepinguga tuli tasuta kaasa ka maja püsielanik - vamm.

Selle austusväärse tiitli annan edasi enda lemmikblogidele:
1. Krista Kõivu blogi - kui imetlen tema kolme imearmast tütart, siis olen kindel, et mul peab ka vähemalt kolm last olema! Kui elan kaasa tema kodu renoveerimisele, siis mõtlen, et võibolla peaks ikka ise ka kunagi maja ehitama ning kui ma vaatan tema tehtud fotosid, siis mõtlen ma iga kord kadedusega, miks minust keegi nii lahedaid pilte ei tee?!

2.Lisette ja Ralf kasvatavad ema - autoriks minu kursaõde Anu, kes seoses laste tavapäraste talviste haiguste tõttu on viimasel ajal tituleerinud end Laatsareti Häälekandja peatoimejaks. Nagu viimane näide tabavalt paljastab, ei ole ta sellest hoolimata kaotanud oma tervet mõistust ning nauditavat huumorisoont.

3. Disainimaja blogi
- tänuväärt varamu kõigile isetegijatele - siit leiab palju nutikaid näiteid sellest, kuidas vanast saab uus. Juurde veel pilguheite Eesti ilusatesse kodudesse, retsepte, portreelugusid jpm.

4. Hanna Korsari blogi - iga kleit on nii imeline, et hing jääb kinni! Kui ma oleks printsess, siis Hanna oleks kindlasti minu õukonna peakostüümikunstnik.

5. Plahvatus makaronitehases - minu kõige uuem blogiavastus. Superstiilsed retrohõngulised fotojäädvustused elust enesest. Sinna pildi sisse ma läheks!

1 kommentaar: