Kui pole vaja, anna tasuta ära!

Kui mu uus garderoobituba hakkas valmis saama (jah, kohe varsti tulevad sellest pildid ka), siis ma otsustasin, et panen sinna vaid need asjad ja riideid, mida mul tõesti vaja on. See tähendas automaatselt, et mul jäi üle enam kui 10 kasti riideid, mitu kasti jalanõusid, kilode kaupa laste kraami ning siis veel terve hunnik muid asju.

Esimesed kümmekond riidekasti andsin kohe ära ja väga mõnusaks läks. Oli selline kerge tunne nagu oleks suur murekoorem õlgadelt langenud (loe: tekkis juurde ruumi uutele ja veel ilusamatele riietele).

Jagamata jäi aga mitu paari uusi saapaid ja mõned jakid, mida ma päris niisama ära anda ei tahtnud. Siin tegin ma saatusliku vea ja panin need osta.ee-sse müüki. Tulemus oli see, et need läksid kõik kaubaks alghinnaga ehk 10 sendiga, sest keset suve ei istu ju keegi arvuti taga ega jahi uusi talvesaapaid või sügisesi nahktagisid.

Siis aga jant alles algas, sest loomulikult ei töötanud korralikult Post 24 teenus ning ma pidin kõige tipuks transpordi veel ise peale maksma. Kuid ka see ei olnud veel kõik, sest kui siis üks õnnetu inimene oli 10 sendi eest kätte saanud täisnahkse korraliku naistetagi, siis esitas ta pretensiooni, et sisevoodris on auk ja et seda polevat võimalik kanda!

Vastasin siis seepeale, et palun saatke tagi tagasi (sest see tegelikult oli tõesti väga kena ja tegelikult võiks ma seda vahel isegi kanda) ja ma maksan talle kõik need 10 senti tagasi. Sellest ajast peale pole ma temast enam midagi kuulnud.

Koristamise käigus tekkis aga äraantavat kraami järjest juurde. Järgmiseks viisin suure kohvritäie Vabasse Poodi Anna Haava tänava skvotitud majja. Viisakalt öeldi aitäh ning keegi ei tulnud tänitama, et kohver, mille ma sinna jätsin, oli pealt veidi tolmune.

Vaba Poe mõte on lihtne – too mida saad, võta mida vajad. Nii saavad asjad liikuda inimeselt inimesele ilma rahata. 

Ma ei viitsinud rohkem asju kodust välja tassida ning otsustasin proovida veel kolmandatki moodust - Facebooki gruppi Taaskasutus Tartus, mille põhimõte on sama - tartlased annavad teistele tartlastele ära need asjad, mida nad ise enam ei kasuta.

Mõne minuti jooksul leidsid uue omaniku nii kõhukotid, lapsevanker, mähkimisalused jpm.

Ja mis kõige huvitavam - iga asja saaja hakkas ise uurima, et mida võiks vastu tuua? Ma vastasin kõigile, et pole midagi vaja. Rõõm on ju minupoolne, kui saan asjadest lahti. Sellest hoolimata on mul nüüd kapis neli suurt šokolaadi, kommikarp ning vaasis värsked liiliad!

Siit moraal - ärge olge ahned, jagage kõik oma mittevajalikud asjad neile, kellel seda vaja võiks minna ja kõigil on hea meel!


Pildid pärinevad Vaba Poe Facebooki lehelt.