24.1.15

Totaalne muutumine: väliskoridori eri

Kui kodu hakkas meil sees juba ilmet võtma, siis väliskoridor oli ikka veel väsinud moega ning vajas hädasti uuenduskuuri.
Tõe huvides olgu lisatud, et nii kole meie koridor alguses välja ei näinud.
Tegemist on juba remondieelse pildiga.


Töömehed asusid tööle ning kui ma ükspäev välisuksest sisse astusin, leidsin ma eest sellise pildi. 
Nendel hetkedel on mul alati kartus, et nii, nüüd on meie trepp ära lammutatud, mehed lasevad kohe jalga ning me ei saa enam kunagi seda treppi tagasi.

Õnneks mehed teadsid, mis nad teevad ning nad nägid vaeva nädalaid. Kui päris aus olla, siis umbes neli korda kauem kui esialgu plaanitud (ning ka arve oli täpselt neli korda suurem).

Remondimehed krohvisid ja pahteldasid seinad ning eemaldasid puhuriga trepilt sinna aastakümnetega lisatud värvikihid. Kui siis lõpuks kõik lihvitud ning värvitud sai, tundus, et ruum on kuidagi kõle ning vajaks veel midagi.

Naabrid olid kohe nõus, kui pakkusin välja, et seinale võiks mingi mustri joonistada. Uurisin netist, mis hinnaga sellist tööd tehakse ning mõistsin kiiresti, et ilmselt tuleb mul see joonistamine endal käsile võtta.

Seinamustri stardikomplekt: šabloon, mõõdulint, pintslid, teibid ja värv
Leidsin ehituspoest kaks šablooni, mis minu arvates oleksid võinud sobida ning küsisin naabrite arvamust. Nemad eelistasid loomulikult seda mustrit, mis mulle vähem meeldis. Siis aga muutsid nad meelt ning sain hakata seinale kandma oma lemmikut.

Kinnitasin šablooni teibiga seina külge ning asusin tegutsema. Kuna värv oli vedel, siis kippus see alguses šablooni ja seina vahele voolama ning esmalt lihtsana tundunud ettevõtmine ei tahtnud õnnestuda. Proovisin värvi pealekandmiseks kasutada ka švammi, kuid see oli liiga poorne ning kuna muster oli väike ja detailirohke, ei sobinud ka see.
Pika proovimise peale jõudsin järeldusele, et kõige paremini töötab peaaegu et kuiv pintsel. Nii võis olla kindel, et värv ei hakka tilkuma ning muster saab korrektne.

Esimesed sadakond detaili läksid raskelt, järgmise sajaga hakkas tekkima vilumus ning viimase saja juures tuli kätte kindlustunne. Nii kui muster valmis sai, oli tunne nagu oleks see seal olnud kogu aja ning nii rõõmustab ta meid seinal tänaseni.




5 kommentaari:

  1. Meil on koridori jaoks täpselt sama sabloon ostetud :-)

    VastaKustuta
  2. Oo, kaunis. Meil on vannitoas sama šablooniga tehtud seinabordüür, aga mina joonistasin kõigepealt hariliku pliiatsiga läbi šablooni kontuurid ette ja siis värvisin pintsliga ...

    VastaKustuta
  3. koridor on selline, et tahaks käsi püsti küsida, et kas ma võin sinna elama tulla ....koridori siis....

    VastaKustuta
  4. Jah, palun, Krista! Oled oodatud :)

    VastaKustuta
  5. Vau! Väga ilus koridor. See on küll alles teine postitus, mida vaatan, aga ilmselgelt on tegu ägeda blogiga, mida tasub jälgida. Mulle väga meeldivad sellised "enne ja pärast" postitused. :)

    VastaKustuta