25.11.19

Totaalne muutumine: koridorikapi eri vol 2

Ilmselt iga ema teab, et koridor on üks väga sassis koht. Eriti siis, kui pereliikmeid on kuus. Või no vähemalt meil on küll nii, et kuna koridori riietekapp on põhiliselt minu jopesid ja mantleid täis, siis kõik ülejäänud peavad oma asjad kuskile mujale ära mahutama (loe: põrandale viskama).

Kui kaks suuremat last hakkasid koolis ja trennis käima, läks meil asi veel hullemaks. Nüüd polnud koridoris laiali mitte ainult kuue inimese riided ja jalanõud, vaid seal oli maas ka kaks kooli- ja trennikotti.

Ma sain aru, et tee, mis on viinud meid sinna, enam edasi viia ei saa. Mõtlesin juba hirmuga ajale, kui meie peres on neli koolilast, siis võib põrandal olla juba lisaks viiele jopele ja vähemalt 12 paarile jalanõudele ka kaheksa seljakotti!

Hakkasime siis mehega mõtlema, et kuidas seda kaost lahendada ja saime aru, et meil on vaja kõige tavalisemat lasteaiakappi, kus igal ninal on oma nagid ja jalanõudesahtel. Seda on küll lihtne mõelda, kuid tunduvalt keerulisem korraldada.

Loomulikult ei olnud kuskil müügil ühtegi vaba lasteaiakappi (tegelikult üks küll oli, aga seal oli 12 vahet...). Nii et suures hädas hakkasime siis ise uuele kapile vajalikke nõudeid kirja panema ning jooniseid tegema. Kui olime esmase planeerimistöö ära teinud, siis ütles mees mulle, et selle tegemiseks tal lähema 10 aasta jooksul küll aega ei ole. Mis on muidugi imelik, sest ta käib vaid ühes kohas täiskoormusega tööl, tahab vähemalt kaks korda nädalas paar tundi trenni teha ning juhtumisi on tal veel neli last ning abikaasa, kes iga oma ideesähvatuse peale tahab, et see jalamaid tehtud saaks.

Ei jäänudki siis midagi muud üle, kui pidin kapiteo ise ette võtma. Õnneks oli vahepealt Eestisse jõudnud IKEA ning nii mul tuligi päästev idee, et nende furnituurist saaks kindlasti ühe lastekapi kokku panna. Paningi ise komplekti kokku - neljane kapikarkass, neli ust, 8 sahtlit, 12 riiulit, 4 linki ning hunnik nagisid. Õnneks oli mul nii palju nutti, et mitte siiski kogu kupatust Eestist tellida.

Üks Virumaa firma tõi mulle kogu kraami hoopis Leedu IKEAst, mis nagu selgus oli odavam kui tuua Tallinnast ning ka mööblidetailid olid sealses poes soodsama hinnaga. Nii et õige pea leidsin end koridorist, kus olid maas viie inimese joped-jalanõud-seljakotid ning hunnik kahemeetriseid pappkarpe mööblidetailidega.

Nüüd tuli siiski appi abikaasa oma tiheda ajagraafikuga ning paari õhtuga oli kapp koos.

Eelmise kodu koridorikapi ehitusest loe SIIT.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar