Totaalne muutumine: elutoa põranda eri

Paraku alati ei lähe nii hästi, et võtad veneaegsed põrandaplaadid üles ning alt tuleb välja saja-aastane laudpõrand. Pigem tuli meil siin Supilinnas välja see, et kõik vana on omadega läbi ning seda tuleb kõvasti putitada.

Labida panid töömehed keset põrandat pärast seda, kui üks neist oli juba poole jalaga naabri juures väljas.

Varsti oli kogu põrand lahti võetud ning meil oli naabriga kahe peale tore korter läbi kahe korruse. Kusjuures, meie elutoa all oli just see tuba, kuhu naaber plaanis lähiajal sisse hakata kolima. Ütleme nii, et kolimine veidi viibis...

Õnneks töömehed tundsid oma ametit ning oskasid talad ära parandada ja põranda tagasi tekitada. Kuigi mul on alati see hirm, et mis siis, kui nad äkki poole töö pealt ära lähevad.

Mina oleks esimese mõttena tahtnud laudpõrandat, kuid Oliver on põhimõtteline puitpõranda vastane, sest väidetavalt kaovad kõik kruvid kohe põrandavahedesse ära. Ja kui kass võtab nõuks toidu suust välja lasta, siis ikka sinna neetud vahedesse.

Seetõttu otsustasime otsida midagi siledat, hästi hooldatavat ning soovitatavalt valget ja läikivat. Kahjuks vanasse pidevalt liikuvasse majja epopõrandat valada ei saa.

Nii jõudsime lõpuks minu jaoks esialgu täiesti vastuvõetamatuna tundunud laminaatparketini. Hind oli soodne, paigaldamine lihtne ning ei ühtegi vahet, kuhu oma logisevaid kruve kaotada.

Kui parkett oli kohal, siis ladusime toanurka prooviks väikese näidise ning lasime testgrupil põranda sobilikkust hinnata. Kiideti heaks.

Nüüd oleme juba poolteist aastat selle põrandaga elanud ning oleme igati rahul. See on kergesti hooldatav ning meie rõõmuks ta isegi läigib.