28.6.12

Tee ise pesumasina trumlist lamp!

Sellel lambil on päris pikk eellugu. Enne minu kätte jõudmist elas see pesumasina trummel üle autoavarii. Reisijad jäid terveks, trummel läks mõlki ja auto kuulus mahakandmisele. Aasta, ma pakun, võis olla 2007.

Kohe algusest peale oli mul mõte, et sellest tuleb lamp, aga pidin veel aasta ootama, et kohtuda oma tulevase abikaasaga, kes oleks osanud mu unistuse teoks teha. Siis läks veel kolm aastat aega veenmiseks, et ikka hädasti oleks mul sellist lampi vaja, et muidu on saun liiga igav ja et üldse oleks see väga äge. Järjekindlus viib sihile ja siin ta nüüd on!

Püüdsin noore ajakirjanikuna Oliveri käest välja pinnida, et kuidas siis ka sellist lampi ehitatakse ja vastuseks sain arusaamatu jada mõisteid, kust jõudsin kirja panna: 3-vatised ledid, jadaühendus, adapter, lülitid, juhe, vasekihiga kaetud skeemiplaat, tinutamine ja skeemi sisse kraapimine.
Kui mul siis ikka veel peas lamp põlema ei läinud, tegi Oliver mulle joonise ka, et kas nüüd on siis puust enne ja punaseks? Päris nagu polnud, aga oma tarkusest oskan juurde öelda, et valgustis on kolm led-pirni, mida saab lambi seest ümber lülitada, nii et korraga võib põleda kas üks, kaks või kolm värvi.
Ise olen lambi (ja ka abikaasa üle) nii uhke, et kohe lähen lõhki!














27.6.12

Saun valmis nigu niuhti!

See oli meil kohe algusest peale selge, et meie kodus peab saun olema. Kolm aastat tagasi korteri ostmisel polnud meil aga selle jaoks raha, nii et esialgu valisime vaid välja koha, kuhu me sauna teeme. Tegemist oli ühe pika, kitsa ja pimeda ühisköögiga, kus valmistas endale iga päev toitu vähemalt neli erinevat perekonda. Pliit oli omadega juba nii läbi, et see kukkus ise abivalmilt kokku, kui teda veidi tagant kaasa aidati.

Kaks ja pool aastat oli meil vanni kõrval esmapilgul mõttetu ruum, kuid me teadsime, et kunagi see saun sinna ikka tuleb. Eelmise aasta novembris läkski lõpuks saunaehitus lahti ning algas see sellega, et lõhkusime ajutise viimistluse sealt välja. Vedasime keskküttetorud lae kohalt ning panime hulga lüliteid juurde. Siit ka õpetussõna, et kui teil on mõni läbikäidav ruum, siis alati tasub lüliti panna iga ukse juurde.

Olin juba aegsasti Oliverile saunaehituse raamatu ostnud. Ta luges veidi Internetist õpetussõnu juurde ning arvas, et siin pole midagi keerulist ning selle tööga saab vabalt ise hakkama. Esmalt plaatis ta sauna alumise serva 15-sentimeetri kõrguste plaatidega. Sellest mul kahjuks fotojäädvustust pole. Seintesse läks soojustuseks kivivill umbes 10-cm paksuselt ning lakke vast lausa 30 cm.


Edasi läks nii seintesse kui ka lakke foolium, mis tuleb hoolikalt kinnitada, et niiskus läbi ei pääseks. Seinalaudade alla käivad alusliistud tuli panna vaheldumisi, et sealt tagant õhk liikuma pääseks. Oliver kinnitas veel lakke led-lambid ning siis polnudki muud midagi, kui tuli aga järjest kõik lauad seina ja lakke lüüa.

Kuna me ei tahtnud puiduvärvi seinu, siis otsustasime need vahatada valgeks saunavahaga. Loomulikult oli mul ka abiline, kes mind hoolsasti juhendas ja aitas.

Siin on veel näha puiduvärvi lava, kuid otsustasime selle vahatada mustaks. Kui seintele kandsin umbes 4 kihti (lootes, et äkki läheb veel valgemaks - ei läinud), siis lavale piisas kahest vahakihist.
Saunapuit oli lepp, kui ma nüüd õigesti mäletan ja see oli väga kirju, varieerudes helebeežist tumedama pruunini ning paraku jäi see veidi ka vaha alt läbi kumama.

Boiler jäi lava alla.
Oliver aga muudkui ehitas ja nii see saun vaikselt valmis. Piltide tegemise kuupäevade järgi vaatan, et novembri lõpus hakkasime lammutama ning märtsis võis hakata leili viskama.
Kuna muidu oleks saunast tulnud üks väike ahistav kapp, siis otsustasime esiseina teha klaasist. Esmalt tuli veidi vaielda klaasimeestega, et kas ikka saab teha ilma tihenditeta saunaust. Selgus, et saab ja väga hästi ning kui kuu aega oli möödas ja sein kohale jõudis, siis läks selle paigaldamine vaid loetud tunnid.
Ning siis, kui oleks võinud minna esimest korda sauna, kiletati see ära, et saaks veel ülevalt seina ära viimistleda... Aga lõpuks oli see valmis, meie enda tehtud pulmakink iseendale!

Kindlasti küsite, et kuidas siis leil ka on. Minu vastus on, et suurepärane! Kui muidu kipub elektrikerisega saun minema kipitavalt kuivaks, siis meil on see mõnusalt mahe. Juba pool tundi pärast sisselülitamist võib hakata lavale ronima ning 45 minuti pärast näitab osuti 100 kaadi. Lava ülemisele pingile mahub vabalt kolm inimest laiutama ning sinna saab ka täispikkuses pikali visata.
Püüdsin valmis saunast ka pilti teha, aga see osutus oodatus palju raskemaks, sest klaassein peegeldab igas suunas ning raske on anda edasi adekvaatset pilti sellest, kuidas meil saun tegelikult välja näeb. Aga midagi ma pildile sain ning juurde võin kinnitada, et mina olen ülimalt rahul!

Ajutine on praegu vaid uksenupp, sest see oli ainuke, mis me poest leidsime, kui loodetavasti saame selle mõne tagasihoidlikuma vastu vahetada.

Sellest aga, mis värvilised täpid need saunaseinalt vastu vaatavad, kirjutan juba järgmisel korral.

24.6.12

Sahver sai valmis!

Mäletan hästi seda hetke, kui ma gümnaasiumipõlves mõtlesin, et mina olen meie suguvõsas esimene põlvkond, kes enam hoidiseid ei tee. Polnud ei oskusi ega ka soovi midagi vaaritada. Läksid mõned aastad ja pärast lapse sündi käis äkki peas prõks ning avastasin end raamatupoes hoidiseraamatuid valimas ning klassiõdedega arutamas, missugune auruti kõige parem on.

Eelmisel suvel tegime pea kakssada purki mahlu, moose ja salateid ning loomulikult tekkis küsimus, et kus seda kõike hoiustada? Õnneks oli meil koridoris üks täiesti mõttetu tühi nurk, mis sobis sahvriks nagu valatult. Ainult uks oli vale koha peal, kuid mis see siis pole üks välisuks teise kohta tõsta.

 


 
Sahvri ehitamine pole keeruline, nii et ega ma midagi liiga tarka siia kirjutada ei oska. Ventilatsiooniavad on otse külma väliskoridori, nii et see peaks sahvri jaheda hoidma. Praegu sai paika esimesed viis riiulit, kuid kuna lagi on kõrgel, siis mahub teist samapalju veel.

Kui ma olin suure hunniku asju alates moosidest ning lõpetades tolmuimejaga sahvrisse ära pannud, siis jäi mul vaid üks küsimus - kuidas me enne ilma sahvrita hakkama saime?


PS: Kui keegi tahaks keeratavate kaantega purke, siis andke kommentaaridesse märku. Olen nõus sadakond purki hea meelega ära andma, sest meil on neid aegade jooksul päris palju siia kogunenud (pildilt paistab vaid jäämäe veepealne osa).

26.3.12

Totaalne muutumine: akende eri vol 2 ehk seda tihased ostaksid

Vanarahvatarkus ütleb, et esimene maja ehita vaenlasele, teine sõbrale ja kolmas endale. Akende kohta võib kasutada sama võrdlust. Mina olen oma kahes varasemas kodus aknaid renoveerinud, kuid vastupidiselt vanarahvale kutsusin kolmandal korral siiski appi professionaalid. Miks? Sest see on kohutavalt aeganõudev töö.


Ja minu eelmise kodu akende putitamise frustratsioonist olete te ilmselt juba lugenud.


Ühesõnaga tundus kõige targem mõte jääda oma liistude juurde ning lasta sel korral akende kallale asjatundjad. Veel päris tükk aega tundus professionaalide palkamine hea mõte. Vähemalt seni kuni lepingus kätte jõudnud tähtaeg polnud veel kohal. Kui aeg täis oli, muutusin ma veidi murelikuks, sest välimised aknad olid küll ära viidud, kuid tagasi ei kippunud keegi neid tooma. Rääkimata siis sellest, et oleks hakatud sisemisi korda tegema.

Esialgu töömeeste telefon vähemalt kutsus, siis oli juba välja lülitatud ning sügise lähenedes olin ma juba väga seda meelt, et tooge vähemalt aknad tagasi, küll me siis edasi vaatame. Õnneks siiski vahetult enne külmade saabumist ning neli kuud pärast lepingus ette nähtud tähtaega saime tagasi nii välimised aknad, kui tehti korda ka sisemised.

Mis siis nüüd sellest loost õppida? Loomulikult tuleb sõlmida leping, mida me ka tegime, kuid lisaks tuleb juurde kirjutada korralikud leppetrahvid hilinetud kuude eest. Et millegagi seda paanitsemist kompenseerida.

Sellega aga ei olnud meie aknasaaga veel kaugeltki läbi. Sügisel vaatasime lapsega heldinult, kuidas tihased käisid meie aknale koputamas. Läks veel mitu head päeva, enne kui mulle pärale jõudis, et tihased mitte ei käi meie uusi kauneid aknaid imetlemas, vaid värsket kitti näksimas.

Lähemal vaatlusel näete "pärast" piltidel, et meil on nüüd välise kitikihi ees papist linnukaitsmed, mis on meid teeninud terve talve. Kevadel tuleb paar akent aga väljast uuesti ära kittida.